Täna töölt tulles tundsin ma miskit imelikku värsket hõngu ninas - KEVAD! Tee ääres on lume sisse sulaveest kraavid tekkinud. Nüüd on kevad minu jaoks käes. Lõpuks ometi! Seda tunnet ei saa miski minult enam ära võtta.
Tegelikult oli ju ütlemata ilus talv ka. Nii nagu novembris lumi maha tuli, nii ta siiani vahelduva paksusega maas on.
Tegin väikese tiiru koeraga aias. Tundub, et forsüütia õitsemist saab näha sel kevadel jälle. Muud huvitavat lume alt veel ei paista ja väga ei tahtnud lund kinni tallata ka.
Sel aastal olen otsustanud hakata elama motoga 'Back to basics' :) Kasvatan ise seemnetest kõik taimed, panen kartuli maha ja teen oma lastele maasikamaa. Esimesed vaprad taimed on aknalaual juba olemas ka - kahte värvi leeksalveid, kolme sorti paprikad ja mingis meeltesegaduse hoos külvatud topsitäis kauni ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) 'Crimson and Gold' seemikuid. Tegemist on imeilusa ja vapra õitsejaga ning sama vapralt kannab see taimeke ka natuke veidraid piklikke vilju.
Siis otsisin juba paar päeva tagasi välja vanad aiaajakirjad. Põnev oli, aeg lendas, ideid muudkui tekkis juurde ..... appi, kuidas ma armastan lilli ning vanu ja armsaid talusid. Ja sel aastal on mul ometi kord võimalik seda kõike päris oma kodus nautida. Super!
Elu on halb aga ilus. Huvitav ütlemine by Jan Markus, 7 a.
No comments:
Post a Comment