Fotod on saadud Keskmaa ordu, Beleriandi lugude kodulehelt
Lood selle kohta, kuidas viimaks avanes pimedas Nan Dungorthebis rändajaid ümber iseenda ekslema sundinud tee, lähevad lahku.
Mõned räägivad haldjanaisest, nii kaunist kui päike, kes oli tulnud keset lahingut orkidega ning näidanud rada läbi pimeduse. Mõned räägivad surnute hingedest, kes oma vaevades ning vihases kurbuses rääkisid välja saladuse – aga millise saladuse? Mõned räägivad, et tuli vaid piisavalt visalt teerada proovida. Et visadus viis nad viimaks sihile.Kes teab kindlalt?Lahing oli, see on tõsi. Haldjad olid, see on samuti tõsi. Hinged olid, vähesed vaidlevad sellele vastu.Aga mis on siis vale?Udu ei valeta. Ta kas on või ei ole.Tee samuti. Kas on – või mitte.
Tee viib Hithlumi. Viimaks ometi on väsinud inimeste voor jõudnud kaitstud maade lähedale. Levivad kuuldused, et haldjate kuningas plaanib inimeste auks korraldada suure peo. Räägitakse haldjate riigi võimsusest ja hiilgusest. Eks näis – kui õnnestub kohale jõuda. See rännak näib olevat neetud.
Tee viib igal juhul edasi.
Postituse tekst on pärit Keskmaa ordu, Beleriandi lugude kodulehelt
Täpsem info Beleriandi lugude kodukale
4 comments:
Et siis ootab:D See jälle asi mida pole näinud aga hullult tahaks:P
hmhmhm, ma saan selles pullis omale osa ka muuseas:D
Lahe!
Ma siin jälle mütlesin, et kui seda üritust pildistada, et kas siis peab fotokale ka mingi staffi ümber orgunnima? Et miljöösse sulanduda???
ihihhiii, vist küll:)
Aga vaata, et sul see päev fotokas kaasas oleks!
Post a Comment